fbpx

PLA plasti plussid ja miinused

10.03.2020

Kas PLA plast on meie ühiskonnas parim asendus plastikule?

PLA plast, paljude poolt õhinal plastiku asenduseks valitud alternatiiv, peaaegu nagu olekski suurepärane lahendus. Teatud keskkondades tõenäoliselt seda võibki olla, kuid kas ka meie ühiskonnas? Uurime lähemalt.

Millest koosneb PLA plastik, kui taimne alternatiiv plastikule

PLA valmistatakse taimsest toorainest nagu maisitärklis. Tegemist on loodusliku polümeeriga, mis võeti nafta baasil toodetava PET plasti asemel toormaterjalina kasutusse enamasti toiduaine pakendite ning kilede tootmises.

Plussid

  • PLA puhul on tegemist materjaliga, mis pidevalt uueneb, kuna tegemist on loodusressurssidega.
  • PLA tootmine tekitab vähem kasvuhoonegaase ja tootmisprotsess vajab vähem energiat.
  • Kontrollitavas komposteerimisprotsessis biolaguneb PLA spetsiaalses konteineris 90 päeva jooksul.
  • Tööstuslikul põletamisel eraldub PLA pakenditest vähem mürgiseid süsihappegaase kui naftabaasil toodetud plastpakenditest.

 “… PLA eraldab tootmisel ja põlemisel vähem süsihappegaase…”

Miinused

  • PLA plast laguneb ainult tööstuslikul komposteeritaval meetodil. Koduaias toodete lagundamine ei toimi. PLA pakendid tuleb koguda spetsiaalsesse biojäätmete jaoks kasutusse võetud konteinerisse.
  • PLA lagundamiseks vajalikud konteineritest on Eestis suur puudujääk. On olemas ainult üksikud konteinerid, mille kasutamist välditakse ja seda põhjusel, et nende kasutamine vajab pikemat tähelepanu ja seda igapäevaselt.
  • PLA tootmiseks kasutatava tooraine osas on nõudlus kasvav, mis tähendab, et tooraine hinnad tõusevad. See tähendab ühtlasi ka tooraine puudujääke tootmissektoris ning valmistoodete hinnatõusu.
  • PLA tootmist rakendatakse arengumaades elanikkonna suude arvelt, kuna toiduaineid kasvatanud põllumaad asenduvad tööstusmaisi tootmismaaks.
  • PLA materjalist pakendid vähendavad toidu säilivusaega, kuna on oma koostiselt samuti taimsed.
  • PLA kile eluiga on valmistamisest kuni lõpptarbimiseni 6 kuud. See tähendab, et kauba eksportimisel ei taga PLA pakend vajaliku kaitset.
  • Kui PLA satub ümbertöötlemiseks kokku kogutud PET pakenditega, väheneb übertöötlemise võimalikkus. PET ei sobi kokku PLA-ga, lõpptulemusel ei saa kumbagi kasutada.

“… PLA biolagundamist kompostiks ei rakendata…”

 

Plusside ja miinuste põhjal tekib küsimus, kas ühiskond on valmis rakendama pakendite sorteerimisnõudeid nii, et oleks võimalik biolagundavate pakendite komposteerimine ning ringluses oleva plasti ümbertöötlemine? Hetkel oleme olukorras, kus teostatakse küll mingil määral prügi sorteerimist, kuid mitte kunagi lõpuni täiuslikult, kui teatud üritused välja arvata, kus territooriumil on lubatud ainult väga kindlaid pakendeid kasutada. Koduhoovides olevatesse konteineritesse asetatakse prügi endiselt oma äranägemise järgi.

Kui kõik inimesed sorteeriksid prügi, kas meie prügilad oleksid valmis PLA tooteid komposteerima? Kui pakendeid ei komposteerita tööstuslikult, tekib meile ikkagi juurde pakendeid ning kilesid, mille looduslik lagundamine võib kesta 100-1000 aastat. Kuna meie ühiskonnas rakendatakse komposteerimise asemel põletamist, siis oleks nagu prügi likvideerimist puudutav osa lahendatud. Küll aga tuleb sellisel juhul arvestada ümbertöödeldava massi vähenemisega, mis tähendab seda, et ollakse sunnitud tootma uut.

Ning suurimaks mõttekohaks on muudatused ettekirjutatud regulatsioonidega, kus suunatakse plasti asemel jõuga kasutusse PLA tooteid, mille osas on juba tekkimas toormaterjali osas puudujääke. Mis saab siis edasi, kas uueks suunaks saavad korduvkasutatavad tooted? Vähemalt niikaua, kuni massidesse lisandub rohkem bioplasti valikuid.

Kokkuvõttes võib öelda, et PLA justkui nagu oleks hea alternatiiv aga nagu päris ei ole ka. Kõige enam on PLA puhul eeliseks plasti tootmisega võrreldes süsihappegaasi maht. PLA kahjuks aga tooraine, mida ei ole niipalju, et oleks võimalik asendada suuremas mahus plastist tooteid.